Kallis Helen. Kuidas saada aru, kas mu laps püüab meie tähelepanu tõmmata?
„Kallis Harperi perekond! Mu poeg on 4-aastane ja ta ei häälda ikka veel väga hästi sõnu. Viimasel ajal on ta varasemast rohkem sõnu ümber pööranud. Huvitav, kas põhjuseks on armukadedus, kuna meie peres on veel üks laps – minu õe laps. Ma arvan, et see võib olla tema viis meie tähelepanu tõmmata?“
Kallis ema!
Igasugune muutus lapse käitumises nõuab põhjuse uurimist. Mõnikord võib abi olla asjaolude jälgimisest, mis lapse käitumist muudavad või sellele eelnevad (mida kellele ja kuidas öeldi, kes oli veel kohal jne).
Et teha kindlaks, kas tegemist on tõepoolest armukadedusega, pööra tähelepanu sellele, kas kõne muutus toimub ainult olukordades, mil teine beebi on kohal või kui keegi räägib teisest beebist.
Milline on pereliikmete reaktsioon beebi juuresolekul (Kas ta on tähelepanuta jäetud? Kas ta tunneb end tähelepanuta jäetuna?) ja millised on tema keskkonnast tulevad reaktsioonid tema käitumisele sellistes olukordades.
Kui leiad, et see käitumine oleneb asukohast (esineb ainult sellistel asjaoludel), on tõenäoliselt tegemist regressiivse käitumisega, mis ilmneb reaktsioonina lapse varasema positsiooni kaotamisele ja täiskasvanutelt saadud tähelepanu kadumisele.
Need reaktsioonid on aga selles vanuses laste (ja isegi vanemate laste) puhul üsna tavalised ja normaalsed.
Oluline on anda talle piisavalt aega uue olukorraga kohanemiseks, kus ta peab täiskasvanute tähelepanu beebiga jagama, ja anda talle pidevalt teada, kui tähtis ta kõigile on ja et tema koht peres ei ole ohus.
Regressiivne käitumine kestab tavaliselt vaid mõnda aega ja tõmbub tagasi, kui laps saab tagasi oma turvatunde ja oma positsiooni stabiilsuse.
Siiski on oluline, et sellist käitumist ei soodustataks lapsele nendes olukordades erilise tähelepanu pööramisega, vaid pigem tuleks anda märku, et tema positsioon on turvaline (armastad teda, ta on oluline jne) muudel asjaoludel (kui ta käitub nagu tavaliselt).
Samuti on väga oluline, et sa ei kritiseeriks teda kunagi regressiivse käitumise pärast, vaid rõhutaksid vanemaks nõbuks olemise eeliseid (nt ta on suur poiss ja suudab teha palju asju, mida väikesed beebid ei suuda).
Kui aga leiad, et tegemist ei ole kohaspetsiifilise käitumisega, oleks kindlasti kasulik (ja vajalik) pöörduda kõnespetsialisti poole, et selgitada välja kõige tõhusamad viisid kõneraskuste ületamiseks.
